„Eesti ärkamisaegsed suurkujud unistasid juba umbes 150 aasta eest Eesti ja Soome suuremast lähedusest ja sümboolsest sillast, mis pidi meid kahelt kaldalt kokku kandma. Nüüd oleme sellele lähemal kui ei kunagi varem,“ kinnitas peaminister Jüri Ratas täna Turu Ülikoolis Eesti 100. sünnipäevale pühendatud pidulikul aktusel vennasrahvaste tugevat sõprust. 

Ratas tuletas meelde, et Eesti majanduse arengut tugevasti toetanud Soome on praegu meie peamine majanduspartner ning eelmisel nädalal sai valmis X-tee tehniline lahendus, mis võimaldab andmete vahetamist Eesti ja Soome vahel. „Selle aasta suvest kehtib Eesti apteekides Soome digiretsept ning 2019. aasta suvest saab ka Soome apteekidest ravimeid Eesti digiretseptiga. Eesti ja Soome selline andmevahetus võiks innustada ka teisi Põhjamaid ja Balti riike veelgi enam koos rahvusvahelisi e-teenuseid arendama,“ rääkis Ratas ning lisas, et üha tõsisemalt räägitakse ka Tallinna ja Helsingi liitmisest üheks suurlinnapiirkonnaks.

Ratas meenutas tänutundega julgeid mehi ja naisi Eestist ja välismaalt, kes aitasid Eesti riigi iseseisvuse taastada, ning tunnustas kõiki, kes sihikindlalt panustasid Eesti omariikluse katkenud keti ühendamisse. „Vaatamata pingelisele olukorrale maailmas ning jätkuvale konfliktile Euroopas usun ma täie veendumusega, et meie iseseisvus on täna kindlam kui iial varem,“ kinnitas peaminister. „Kindlasti tunnevad eestlased terves maailmas meie riigi juubeli üle suurt uhkust ja jagavad seda oma sõprade, lähedaste ja tuttavatega,“ ütles Ratas ning märkis, et kõik kaasmaalased on alati kodumaale tagasi oodatud.

Turu Ülikoolis toimunud pidulikul aktusel kõneles lisaks Eesti peaministrile ka Soome endine president Tarja Halonen. Pärastlõunal suundus peaminister Ratas Turust edasi Stockholmi, kus osaleb kultuurifestivali Estival 2018 raames toimuval Eesti 100. sünnipäevale pühendatud galaõhtul. Üritusest võtab osa ka Rootsi elamumajanduse ja digiarengu minister Peter Eriksson. Homme hommikul kohtub Ratas Rootsi kolleegi Stefan Löfveniga, et arutada Eesti ja Rootsi suhteid, julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas, küberkoostööd ning Euroopa Liidu päevakajalisi teemasid nagu järgmine ELi pikaajaline eelarve, digitaalne areng ja Brexit.