Jaak Aab: Patarei merekindluse saatuse otsustamisega ei saa viivitada

Riigihalduse minister Jaak Aab nentis, et ainult riigi vahenditest Patarei merekindlust päästa võimalik ei ole. "Seda rahavoogu pole nii palju, et teha seda lähiaastatel ja korraga," sõnas Aab, kelle sõnul on tegemist vaid lahenduste otsimisega ning erainvestori kaasamine on üks pakutud variant. "Avaliku huviga kompleksi ei täida." 

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis tänasel Patarei merekindluse saatusele lahkamisele keskendunud kultuurikomisjoni avalikul istungil, et kultuurimälestise saatuse otsustamisega on kiire. "Kui me seda arendame hakkame, siis peame lahenduse leidma suhteliselt kiiresti. Kui me seda lahendust lähiajal ei näe, siis tuleb see hoone väga korralikult konserveerida," tõdes Aab kinnitades, et keegi ei soovi, et kompleksis midagi suletakse ka siis kui kaasatakse erainvestor. "Avalik kasutus ei tähenda avalikku omandit."

Riigil üksi raha ei jätku

Minister kinnitas, et hoone müügiprotsessi ei ole veel algatanud, kuid see on ühe lahendusena jätkuvalt laual. 31. märtsiks oodatakse erinevatelt muuseumitelt ja muudelt kultuuriasutustelt ka huvi üles näitamist merekindluses tegutsemiseks. "Kavas on ka Tallinna linna poole pöörduda," märkis Aab.

Aab nentis, et hetkel ei ole riigil piisavalt vahendeid Patarei merekindluse korrastamiseks. "Seda rahavoogu pole nii palju, et teha seda lähiaastatel ja korraga," sõnas Aab. "Niisama heast elust ei mõtle keegi välisinvestori kaasamisele. Avaliku huviga kompleksi ei täida, kõige loogilisem lahendus on erainvestor."

Uus detailplaneering muudab atraktiivsemaks

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov märkis istungil, et detailplaneering merekindlusele on hetkel kehtestamisjärgus. "Uus detailplaneering on potentsiaalsetele investoritele palju atraktiivsem ja loob paremad võimalused võrreldes eelnevaga selle korda tegemiseks," rõhutas ta, kuid nentis, et ilma avalike investeeringuteta on selle korda tegemine keeruline.

Novikov kinnitas, et ka linn soovib, et Patarei merekindluses peaks asuma avaliku otstarbega asutus, näiteks muuseum. Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd lisas, et oma olemuselt, suuruselt ja struktuurilt ei ole Patarei merekindlus klassikaline äriinvesteering ja selle üheselt erakätesse andmine ei täida kõige paremini eesmärki. "Seetõttu siin avaliku sektori osalus kas hanke ettevalmistamises ja ruumiprogrammi kokku panemises on äärmiselt suure tähendusega," ütles ta.

Abikäsi välismaalt?

Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene rõhutas, et ministeerium on valmis kõikides protsessides osalema, et püüda leida kompleksile väärikas.

Omapoolse lahendusena pakkus ta välja rahvusvahelise huvi kaasamise. "Miks mitte teha rahvusvahelist ideekonkurssi arendajate vahel, seda ei peaks välistama. Ei tohiks välistada ka erasektorit, kelle kaudu jääks suur osa kompleksist avalikku kasutusse," rääkis ta rõhutades, et eelmisest enampakkumisest on möödunud 6 aastat ning see oli Eesti sisene.