Savisaar: Euroopa Liidu nägu on Eestis terasbetoonist

Tänasel valimiskonverentsil tuletas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar meelde kohtumist Guy Verhoefstadtiga, keda Keskerakond toetas Euroopa Komisjoni presidendi ametisse.

„Me rääkisime Euroopa Liidust, mis pole Eestisse veel jõudnud,” ütles Savisaar, „rääkisin sellest, et väga paljud inimesed on kaotanud selleks ka lootuse ning lahkunud riikidesse, kus Euroopat on rohkem kui meil. Euroopa Liidu nägu on Eestis terasbetoonist, Põhjamaades ja Lääne-Euroopas on Euroopa Liidu näkku aga kirjutatud inimeste heaolu ja toimetulek. Kui me ei suuda inimnäolise Euroopa nägu Eestisse tuua, saab meist äpardunud riik.”

Keskerakonna esimees rõhutas, et Eesti ajaloos on „heast Rootsi ajast” rääkides kiputud unustama, et vaatamata talupoegade oluliselt suurematele vabadustele ja heaolule Rootsi emamaal jäi Eesti maarahvas Rootsi võimu all ikka endisse kui mitte isegi kehvemasse orjusse. „Nii ka Euroopa Liiduga liitumine ei ole toonud ja ilmselt ei too ka tulevikus meie rahvale automaatselt Liidu keskmist heaolu. Või meenutame 21. sajandi alguse „Rootsi aega”, kus Põhjamaade investeeringutega ei tulnud Eestisse kaasa Skandinaavia ühiskondadele edu toonud sotsiaalset struktuuri. Kohalike jaoks kehtestati uus Balti erikord, mille tulemuseks on sündimuse kestev langus ja inimeste katastroofiline väljaränne.”

„Praegusel Euroopa Liidul, mille poliitikat määravad liikmesriikide valitsused, pole mingeid võimalusi meil Eestis aetava paremtagurliku poliitika vääramiseks. Tõsi on aga ka see, et kui Euroopa soovib globaalses konkurentsis tõusvate majandustega oma positsioonide langust kasvõi pidurdada, rääkimata positsiooni tugevdamisest, tuleb Euroopa Liidu keskvõimu liikmesriikide arvel oluliselt tugevdada niikuinii,” rääkis Edgar Savisaar, „ainult tugeva keskvõimuga Euroopa Liit on aga ka võimeline järgi aitama Eesti-suguste riikide sotsiaalmajanduslikku arengut. Jah, see tee ei vii meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka, kuid see võiks siiski tõsta meie inimeste elatustaseme määrani, kus massiline väljaränne lõpeks ja paljudel majanduspõgenikel tekiks ka võimalus kodumaale naasmiseks.”

„Me ei pea uskuma Brüsselit tema silmade eest. Küll võiksime panustada aga Euroopa ühisele ellujäämisinstinktile globaalses konkurentsis. Selles võiks peituda kestmajäämise võimalus ka Eesti rahvale,” rõhutas Keskerakonna esimees.