JÜRI RATASE UUDISKIRI, 01.12.2020

"Ühiskonna aukohustus on hoida kogukonna liikmete väärikas vanaduspõlv"

Inimese elukaar peab kõikides etappides olema elamisväärne ning väärikas. Kellegi heaolu ei tohi olla otseses sõltuvuses sissetuleku või elukohapõhise kohaliku omavalitsuse suutlikkusest teenuseid pakkuda. Kõik me väärime seda, et elu viimaseid aastaid veetes tunneme, et meid hoitakse ning et meist hoolitakse. Tugi peab olema tagatud perekonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöös. Teatud vastutus peab võimaluste piires säilima ka inimesel endal.

On selge, et vananev rahvastik vajab oma elu korraldamiseks enam sotsiaalabi ja -teenuseid ning toetusi, mis tänastes oludes pakutakse suuremas osas kohalikest eelarvetest. Probleemkohaks on kujunemas asjaolu, et vananev elanikkond koondub maapiirkondadesse, mis loob demograafiliselt keerulise olukorra keskustes kaugel paiknevate omavalitsuste jaoks. Maksumaksjaid on seal vähe, samas pakutavate teenuste maht ja nende osutamiseks vajaminevad ressursid kasvavad pidevalt.

Ent millised võiksid olla suundumused tagamaks väärikas vanaduspõlv igas Eesti kohalikus omavalitsuses?

Toimima peab ühtlaselt kvaliteetne koduhooldusteenus, mis tagaks eakatel võimaluse veeta võimalikult palju elupäevi omas kodus. Teadmiste ning kogemustega spetsialistide kättesaadavus ei tohi sõltuda kellegi majanduslikust olukorrast, geograafilisest asukohast ega muust endast sõltumata tegurist.

Eakate hoolduse vastutusmudel tuleks toimima panna jagatuna kolme osapoole vahel: riik, kohalik omavalitsus ja perekond.

Hädavalik riigipoolne tugi üldhooldusteenuse pakkumisele, milleks on kas koduhooldus, erinevad toetused eakatele või hooldekodukoha tagamine või kompenseerimine teatud ulatuses.

Ühiskonna aukohustus on hoida kogukonna liikmete väärikas vanaduspõlv. See aitaks vähendada ka eakate sattumist suhtelisse vaesusesse. Praeguse valitsuse otsused koos erakorraliste pensionitõusudega toetavad seda põhimõtet kuid siiski on vaja leida kestlikke lahendusi.

Kindlasti tasuks toetada teenusmajade ning -korterite, täiendavate sotsiaalpindade rajamist erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse üle Eesti; koolitada toetavaid teenuseid pakkuvaid spetsialiste ning tagada sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste motiveeriv palgatase.

Pikaajalise hooldusteenuse parema ja ühtlase kättesaadavuse ning kvaliteedi realiseerumiseks on vajalik suurendada valdkonna rahastust, suunates täiendavaid vahendeid kohalikele omavalitsustele pikaajalise hooldusteenuse suuremahulisemaks osutamiseks.

< TAGASI