JÜRI RATASE UUDISKIRI, 26.10.2020

"Peame kujundama tervisliku mõtteviisi ja elukeskkonna"

Tervise hoidmisel on oluline inimeste enda teadlikkus ja valikud, kuid niisama oluline on, et elukeskkond meie ümber toetaks tervislikke valikuid ja et just need oleksid kõige lihtsamad.

Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid paraku pole tervena elatud eluaastad sama jõudsalt kasvanud, teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises. Oleme seadnud eesmärgiks, et tervena elatud eluaastaid oleks rohkem. Selle saavutamisel on oluline nii riigi, tervishoiuvaldkonna, erasektori kui iga inimese enda panus oma tervise hoidmisse. Me kõik saame kaasa aidata, et luua elukeskkond, kus tervisesõbralik valik oleks kõige lihtsam valik.

Tugev tervisesüsteem, terviseriskide ja -kahjude vähendamine, esmatasandi tugevdamine, kvaliteetsete ja ohutute tervishoiuteenuste kättesaadavus ning teenuste integreerimine on märksõnad, mis on olulised tervisemurede korral, aga ka võimalikult hea terviseseisundi hoidmiseks. Viimasele peaksime tulevikus oluliselt enam keskenduma ja mitte üksnes tervisesüsteeme ning erinevaid teenuseid arendades, vaid ka elukeskkonda kujundades. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata ka tervisevaldkonnast väljapoole jäävate sektorite kujundamisele.

Oskus oma terviseseisundit mõista ja tervist hoida sõltub meie teadmistest – kui palju, mida ja millal peaksime sööma, et saada vajalikke toitaineid, aga ära hoida ülekaalu; kui tihti ja kuidas liikuda, et hoida oma lihased toonuses, luustik heas korras ning vähendada vaimset pinget; mis on vajalik unetundide arv jne. Samuti, milliste nakkushaiguste vastu ennast vaktsineerida; kuivõrd kahjustav on suitsetamine meie tervisele või millised riskid kaasnevad alkoholi liigse tarbimisega.

Tervisedendus on seotud kõigi eluvaldkondadega ning paljud meist saavad oma igapäevatöö või vabatahtliku tegevusega kogukonna elanike tervist positiivselt mõjutada. Uurimused on järjekindlalt näidanud, et tervislik seisund ja töökoht on peamised inimese elukvaliteedi mõjutajad. Tervislikul seisundil on elus määrav tähtsus, kuna hea tervis võimaldab inimesel aktiivselt osaleda tööturul ning elukestvas õppes, samuti sõlmida ja säilitada inimsuhteid.

Ühiskonna edukus ja majanduslik heaolu on otseses sõltuvuses elanikkonna töövõimelisusest ja tervisest. Kuigi tervis on ka iseseisvalt oluline väärtus, siis on see samal ajal majandusliku jõukuse eeltingimus. Rahvastiku tervise seisundit on võimalik sihikindla tegevusega parandada ning sotsiaalset ebavõrdsust tervises ennetada ja vähendada. Terved inimesed on tööviljakamad, tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, neil on rohkem võimalusi osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Seega investeerides inimeste tervisesse, investeerime otseselt ka majandusse ja riigi toimimisse.

Eesti elanike tervisepotentsiaali mõjutamine on paljude osapoolte kätes, kusjuures suur hulk tervisemõjureid on tervisesektori välised: nt sotsiaalmajanduslikud ja keskkondlikud tegurid. Inimeste tervis ja elukvaliteet sõltuvad nende majanduslikust toimetulekust, elu-, õpi- ja töötingimustest, neid ümbritsevast füüsilisest keskkonnast, võrdõiguslikkusest, kogukondade sidususest jpm. Paljude nende tegurite mõjutamisel on võtmeroll just kogukondadel ja paikkondadel – tööandjatel, kohalikel omavalitsustel, haridusasutustel, aga ka vabaühendustel jt.

Tervishoius oleme laiemalt võtnud suunaks keskenduda senisest enam inimkesksusele ning seda saame teha vaid juhul kui parema tervise nimel panustavad nii tervishoiusektor kui ka inimene ise. Tervishoiusektor ja -poliitika peavad olema inimese tervisele ja heaolule orienteeritud, kuid palju sõltub ka meie enda igapäevastest valikutest ja sellest kuivõrd toetab tervise hoidmist meid ümbritsev keskkond. Üha olulisemaks muutub ka see, et tervisevaldkonna teenused oleksid senisest paremini integreeritud nii valdkonna siseselt kui ka sotsiaalteenustega.

< TAGASI