Eesti keeles 
На русском 
In English 
Jüri Ratase UUDISKIRI, 24.08.2020
HEAD MÕTTEKAASLASED!
Kaunist alanud nädalat! Täna teieni jõudnud kuukirjas soovin arutleda päevakohasel teemal - koroonakriisi järgne tööhõive. Palusin valdkonna ekspertidelt ülevaadet ning arvamust, mis toimub Eesti tööturul ning mida tuleks teha, et Eesti inimestel oleks koroonakriisi järel tööd. Hea lugeja, olen tänulik ka Sinu arvamuse, tagasiside ja küsimuste eest, mida võid mulle saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Koroonaviiruse pandeemia pani üleilmse majanduse keerulisse olukorda. Kaubandus sai tugeva löögi, nägime probleeme kaupade liikumisel ning muutusi tarbimises. Samuti kannatasid tugevalt turismist sõltuvad majandusharud, mis mõjutavad omakorda teisi valdkondi. Maailmamajanduse ja meie lähemate kaubanduspartnerite käekäik on avaldanud tõsist toimet ka Eesti oludele, inimestele ja ettevõtetele.
Esmajoones näeme muutusi tööturul, mis on isegi suuremad kui majanduses tervikuna. See on ka mõistetav, sest suur osa meie inimestest on hõivatud just teenindussektoris. Töökohtade arv on vähenenud, tööpakkumiste hulk kahanenud, enam on võetud töövõimetuslehti ning saadetud töötajaid sundpuhkusele või vähendatud nende tööaega. Augusti alguses oli töötuna arvel 50 743 inimest ja registreeritud töötuse määr oli 7,8%. Registreeritud töötute arv suurenes alates eriolukorra algusest 14 031 inimese võrra. Töötuse määra oluline kasv ei näita siiski täielikult pandeemia negatiivset mõju tööturule. Päris suure osa löögist pehmendasid riigi eelarvepoliitilised meetmed.
Vabariigi Valitsus algatas ja Riigikogu võttis 15. aprillil vastu riigi 2020. aasta lisaeelarve, millega toetasime tööturu toimimist väga olulisel määral. Otsustasime, et ei vasta kriisiajal majanduse langemisest vähenevatele sissetulekutele kärpimisega. See aitas kindlustada töökohtade säilimist näiteks tervishoius, hariduses, riigikaitses ja avalikus sektoris tervikuna. Lisaks suunasime koroonaviiruse levikuga seotud majanduslikest meetmetest suure osa tööturu toetamiseks. Väga oluliseks osutus töötasu hüvitamise meede, mille raames võttis Töötukassa osaliselt üle töötajale palga maksmise kohustuse. Märtsist kuni juunini kestva meetmega said kriisis kannatanud ettevõtted kindlatel tingimustel taotleda hüvitist oma töötajatele palga maksmiseks. Näiteks aprillis määrati hüvitis ligikaudu viiendikule kõikidest palgatöötajatest ning seega oli meetme mõju ulatuslik. See kaitses meie inimeste töökohti, vähendas koondamisi ja toetas seekaudu inimeste sissetulekute säilimist ning tarbimist.
Ebakindlus edasise suhtes on siiski veel õhus. Edasised arengud sõltuvad koroonaviiruse kulust, selle mõjust inimeste ja ettevõtete käitumisele ning omakorda sellest tulenevatest piirangutest ja riikide poliitikameetmete tõhususest. Riik peab samas tegema omalt poolt kõik, et meie tööinimesi toetada ning majandust turgutada.
Tänan siiralt häid spetsialiste ning valdkonnajuhte sellesse uudiskirja oma teadmiste ja arvamusega panustamast!
Kõige austusega
Jüri Ratas
Ootan jätkuvalt Teie tagasisidet ja mõtteid kõigis küsimustes. Mulle saab kirjutada e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning Facebooki lehel www.facebook.com/ratasjuri.
Kersti Sarapuu
|
"Peske käsi, hoidke distantsi, ärge minge haigena tööle - nii hoiame viiruse Eestist eemal"
TANEL KIIK
|
MIDA TOOB JÄRGNEV KUU? |
