Jüri Ratas: Eesti Keskerakond - 30 aastat poliitilise platsi keskmes

Okt 12

„Minu arvates on praegu ikkagi põhiline küsimus, millest tuleb lähtuda ja mis tuleb üles tõsta – see on rahvarinde loomise küsimus, ... (mõttepaus) perestroika toetuseks“ (Edgar Savisaar 13. aprillil 1988. aastal Eesti Televisiooni saates „Mõtleme veel“). Minu kümnenda sünnipäevani jäid siis veel mõned kuud. Sedaviisi tuleb päris alguse aegadest kirjutades toetuda  Keskerakonna asutajate poolt kirjapandule ja nende käest kuuldule. 


Rahvarinne oli Eesti suurim ja Eesti vabanemisel üks otsustavat rolli mänginud rahvaliikumine. Keskerakond on väljakasvanud Rahvarindest. Keskerakonnas elavad edasi Rahvarinde ideed ja mille seos Rahvarindega on ilmne.


Nii nagu Rahvarinne haaras kõiki: parempoolseid ja vasakpoolseid, monarhiste ja liberaale, eestlasi ja venelasi, vanasid ja noori, nii asetas ka Keskerakond end poliitilise platsi keskmesse. See tähendas liberaalsust, turumajandust, aga ka kogu ühiskonna kaasamist, arengut sedasi, et kedagi ei jäeta maha. 


Põhimõtteline pööre vabade valimistega toimus juba kohalike võimuorganite valimistega 1989. aasta detsembris ja sellele järgnenud Ülemnõukogu valimistega 1990. aasta märtsis. Tänu nendele valimistele tuli vastutama ja reaalset võimu teostama hakata nendel, kes seni said oma meelsust ja vaateid näidata vaid kriitilisi artikleid avaldades, ühiskondlikult organiseerudes ja meeleavaldusi korraldades.  


Erilist esiletõstmist väärivad inimesed, kes okupatsiooni üleelamise ja sellest rahumeelse vabanemise võimalikuks tegid. Nagu Rahvarinde, nii ka Keskerakonna vaimsuse iseloomustamiseks võiks öelda: unistame julgelt ja suurelt, tegutseme targalt ja sihileviivalt. 


Keskerakonna asutamine toimus  12. oktoobril 1991. Rahvarinne veel tegutses, riigi taastamine oli täies hoos. Veel ühe erakonna asutamine ei tundunudki esmase prioriteedina. Ometi oli selge, et ees ootab ümberrivistumine, parteistumine ja ees ootavad ka järgmised valimised. 


Riigikogu valimistel 25. mail 1992. aastal sai Keskerakonna tuumikuga valimisliit „Rahvarinne“ 15 kohta. See polnud see, mida loodeti. Tooni hakkas andma „plats puhtaks“ „... ja koidikul siis selgitame, kes meist on õige eestlane“ mõtteviis. Ei tekkinud arusaama, et ka „tema kuninganna opositsioon“ on ihu ja hingega kuningriigi eest väljas. 


Veel nigelam oli tulemus Tallinna Linnavolikogu valimistel, kus 1993. aasta valimistel saadi vaid 5 kohta. Nagu öeldakse, revolutsioon sööb oma lapsi.


Aga edasistes arengutes hakkas Keskerakond oma valimistulemusi järkjärgult parandama. Erakonnast on kujunenud ligi 15 000 liikmega Eesti poliitika suurjõud. Alates 2001. aasta detsembrist on Keskerakond praktiliselt katkematult juhtinud Tallinna elu. Seda tänu usaldusele erakonna tegevusse väga suurelt osalt tallinlastelt, sõltumata nende emakeelest, sissetulekust või vanusest.


1999. aasta Riigikogu valimised võideti suurelt, ka järgmistel parlamendivalimistel pälvisime suurima toetuse. Edaspidi on Keskerakond saanud teise tulemuse. See kindlasti ei rahulda meid 2023. aasta märtsi valimistel, kus Keskerakond taotleb taas valitsuse moodustamiseks mandaati. 


2016. aasta 23. novembril sai meie erakonnast peaministripartei. 2019. aasta 19. aprillil moodustas Keskerakond valitsuse koos Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Selle valitsuse moodustumise juures oli üks olulisi aspekte just see, et võimaluste piires tuleb loobuda rahvalt mandaadi saanud poliitiliste jõudude välistamisest.


Tänan kõiki Keskerakonna asutajaliikmeid, teisi meie pikaajalise ja vähema staažiga kaaslasi. Keskerakonna roll Eesti vabanemisel ja ülesehitamisel on olnud hindamatu. Meie töö Eesti eest jätkub.
Veekord, aitäh kõigile keskerakondlastele, kõigile meie toetajatele. Aitäh Eestile võimaluse eest anda oma parim!


Tulevik on roheline!