Valitsus kinnitas 22. detsembril oma tegevusprogrammi aastani 2019, mille eesmärk on muuta Eesti ühtsemaks, hoolivamaks, tugevamaks ja võrdsemaks. Ligi 350 ülesandega tegevusprogramm lähtub valitsusliidu 167-st aluspõhimõttest ning prioriteetidest hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule.

Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamise valdkonnas valitsus muuhulgas:

- viib ellu tulumaksureformi, mis elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust.
- viib läbi pensionireformi, mis arvestab Eesti tööealiste inimeste vähenemise ning vanemaealiste arvu kasvuga.
- viib ellu riigireformi ning haldusreformi, suurendades omavalitsuste tulubaasi ja vaadates üle nende ülesanded ning kaotades maavalitsused.
- toetab Narva ja Tallinna Eesti Keele Maja rajamist ning tõstab eesti keele õpetamise kvaliteeti muu emakeelega õpilastele.
- võitleb kodakondsusetuse taastootmise vastu, mistõttu lihtsustatakse Eestis sündivate laste võimalusi saada Eesti Vabariigi kodakondsus.
- koostab 2017. aasta aprilliks uue Ida-Viru programmi.

Välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse valdkonnas valitsus muuhulgas:

- suurendab oluliselt ressursse välisteenistustele ja tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide eest seismisele.
- töötab viivitamatult välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise esialgsed prioriteedid ja tagab eesistumise eduka korraldamise 2017. aasta juulist.
- hoiab kaitsekulutusi iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks vähemalt 2% SKT-st. Sellele lisaks kaetakse liitlasüksuste saabumiseks vajalikud investeeringud.
- toetab NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat kohalolekut Eestis ka edaspidi.
- loob täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.
- ehitab välja Euroopa moodsaima idapiiri.
- tugevdab piirkonnapolitsei võrgustikku eeskätt maapiirkondades.
- suurendab riigi suutlikkust  kriiside lahendamisel ja tõstab politsei kiirreageerimisvõimekust.

Majanduse elavdamise valdkonnas valitsus muuhulgas:

- suurendab Eesti konkurentsivõime huvides riigi investeeringuid. Sealhulgas teeb suuremahulisi taristu investeeringuid.
- suurendab ekspordi ja lisaväärtuse loomist ning investeeringute kaasamist, sh Kredexi ja EAS töö ümberkorraldamise ja maksuerisuste rakendamise kaudu.
- viib edasi Eesti e-edulugu ning E-riigi arendamist ja tutvustamist maailmas.
- loob meetme kohaline omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks.
- soodustab enamate inimeste osalemist tööturul ning panustab nende oskuste parandamisse.
- vähendab ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt.
- tagab tööstus- ja teenusmajanduse sektoritele konkurentsivõimelise maksu ja regulatiivse keskkonna.
- loob bürokraatiavaba ettevõtluskonto teenuste ja kauba müügiks
- loob keskkonna ja tingimused kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks.
- viib börsile või müüb mitmete riigi äriühingute osalused.
- suurendab põllumajandusvaldkonna rahastust üleminekutoetuste maksimaalse määra ulatuses. Samuti kasvavad 2017. aastal kriisiabiks suunatavad vahendid.
- panustab mahetoodete ja -teenuste eksporti.
- hoiab riigieelarve keskmisena struktuurses tasakaalus.

Eesti rahvaarvu suurendamise valdkonnas valitsus muuhulgas:

- loob paindliku vanemapuhkuse ja hüvitiste süsteemi, mis toetab vanemate töötamist laste kasvatamise kõrvalt
- maksab lasterikaste perede toetust alates järgmise aasta juulist 300 eurot kuus, mis tähendab seda, et kolme ja enama lapseline pere hakkab suvest saama riigilt

vähemalt 500 eurot kuus toetust.
- viib ellu alkoholi ja suhkru liigtarbimise vähendamiseks õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiisi tõstmise ning maksustab kõrge suhkrusisaldusega joogid.
- loob eeldused ja võimalused paindlike töösuhete (kaugtöö, renditöö, jagamismajandus, mitmel töökohal töötamine) tekkimiseks
- motiveerib omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani.
- soodustab Eestist lahkunud inimeste kodumaale naasmist.
- tõhustab HIV ja AIDSi ennetustööd ja ravi.