Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Andrei Novikov sõnas täna toimunud Euroopa Liidu poliitika teostamise arutelul, et Euroopa Liit on juba pikemat aega visklemas eksistentsiaalses kriisi, mille lõppu pole aga kahjuks lähiajal näha.

„Mitu aastat kestnud kriis ei näita lõppemise märke. Euroopa Liit on endiselt eurokriisis, Kreeka võlakoormus ei näi taanduvat ning aastaga on suurenenud ka pagulasprobleemid. Suurima naelana löödi Euroopa Liidu kirstu sel suvel Suurbritannia otsus lahkuda liidust, mis võib veel endaga kaasa tuua teisigi lahkujaid. Euroopa Liidu poliitika on paljudele liikmesriikidele tõsist pettumust valmistanud ning täna mõeldakse, kuidas minna edasi,“ rääkis keskerakondlane Andrei Novikov.

Novikov lisas, et täna sisuliselt puudub lootus, et Kreeka toetuseks antud raha tagasi saadakse ning seega on kunagised valitsuse loosungid, et Kreekasse raha paigutamise näol on tegu heade investeeringuga, täielikult ümber lükatud. Süvenev pettumus ning ootus suuremale otsustusõigusele võib Novikovi hinnangul lükata Euroopa tundmatule rajale.

Oma ettekandes keskendus Novikov aga ka Eesti riigieelarvele ning Euroopast meile laekuvatele toetustele. „Õige pea parlamendis arutusele tulev 2017. aasta riigieelarve on miinusmärgiga, kuid kui sellest lahutada Euroopa liidu erinev rahastus, siis muutub miinusmärk pikaks pidevjooneks. Täna on viimane hetk hakata mõtlema tuleviku peale, sest kaugel ei ole aeg, mil Eesti muutub Euroopa Liidust raha saavast riigist rohkem peale maksvaks liikmesmaaks. Me peame valmistuma ajaks, mil Eestil tuleb ilma Euroopa Liidu abita hakkama saada.“

„Meie ees on tõsised valikud, kuid ma loodan, et Euroopa Liit suudab jätkata tugevamalt kui seni. Varsti on Eestile saabumas Euroopa Liidu eesistumise periood. See annab meile hea võimaluse mõelda, kuidas hoida koos antud kooslust, mis on sedavõrd erinev,“ lõpetas Andrei Novikov.