Tänasel Riigikogu istungil tuleb arutlusele Keskerakonna fraktsiooni algatatud seadusmuudatus, mis annab rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid.

Põhiseaduskomisjoni liikme, eelnõu algataja Anneli Oti sõnul on seaduse algatamise õigus täna Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, valitsusel ning põhiseaduse muutmiseks ka presidendil. Kui aga lähtuda põhiseadusest, mis ütleb, et rahvas on Eesti kõrgeima võimu kandja, peab ka neil olema võimalus seaduste algatamiseks.

„Selleks, et kodanike tähtsus ühiskonnas suureneks, tuleb rahvast kaasata rohkem seadusloome protsessidesse. Rahvaalgatus pakub selleks võimaluse. Leian, et demokraatia arengu seisukohalt on oluline, et kodanikel võimaldataks riigijuhtimises rohkem kaasa lüüa. Me ei tohi karta inimeste initsiatiivi ning nendega otse suhelda. Presidendivalimised on meile näidanud, et me peame Eestimaa inimestega rohkem suhtlema ning neid kuulama,“ rääkis seaduseelnõu algataja Anneli Ott.

Esimesele lugemisel tuleva seaduseelnõu kohaselt antaks edaspidi seaduse algatamise õigus rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikule Eesti ning Euroopa Liidu kodanikule ja isikule, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel. Eelnõu kohaselt ei saaks rahvaalgatuse korras esitada eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

„Rahvaalgatuse ettepanek ei ole tegelikult midagi uut ning taoline vorm on kasutusel mitmel pool Euroopas. Loodan siiralt, et Riigikogu tuleb täna meie ettepanekuga kaasa ning ka Eestis on peagi rahvaalgatuse korras võimalik seaduseid algatada,“ lõpetas keskfraktsiooni liige Anneli Ott.