Falõnskovite pere, kelle lapse anti juunis Šotimaa haiglas kasuperesse, saatis Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi abil petitsiooni Euroopa Parlamendile.

Toomi sõnul on samalaadseid juhtumeid Eesti peredega Suurbritannias aasta jooksul olnud kolm: „Üks neist võis minu hinnangul olla õigustatud, ühel korral aga ei julgenud noor ema minu tungivast abipakkumisest hoolimata oma õiguste eest seista ja andis alla. Eeldan, et neid juhtumeid on ka varem olnud. Olen Petitsioonide komisjoni liige ja me saame kümneid kaebusi Suurbritannia sotsiaalhoolekande kohta just nimelt seoses sunniviisilise lapsendamisega. Seega jääb arusaamatuks, miks ei suutnud meie riik omandada vajalikke kogemusi, et oma kodanikke kaitsta“.

Toomi arvates sisuliselt oleme olukorras, kus Eesti kodanik (kolmekuune, aga sellegipoolest kodanik) võeti pantvangi, teavitamata sellest Eesti esindust. „Ja meie tublid ametnikud ei suuda terve kuu jooksul reageerida, nagu oleks tegemist India või Sudaani, mitte EL-i liikmesriigiga. Justiitsministeeriumi vastusest lugesin välja, et nemad ei saa teha imesid. Vägisi jääb mulje, et oleme juba ime pealtnägijad: EL pole veel föderatsiooniks muutunud ja Eesti kodanikud juba ei saa loota oma saatkonna operatiivsele abile välismaal,“ ütles Toom.

Euroopa Parlamendi liige loodab, et uuel välisministril õnnestub kord majja lüüa ja selline asi nagu kollektiivpuhkus Eesti riigi esinduses ei tule enam iial kõne alla.

Riigikogu liige Olga Ivanova saatis Keskerakonna fraktsiooni arupärimise uuele välisministrile Marina Kaljurannale seoses Šotimaa juhtumiga. Nimelt küsib Ivanova, kuidas hindab uus juht Välisministeeriumi ning Eesti saatkonna tegevust tekkinud olukorras, kas oli võimalik asjaga tegeleda viivituseta ning millist konkreetset abi ja millal osutatakse Falõnskovite perele. Samuti küsib rahvasaadik, mitu sarnast juhtumit on Eesti kodanikega ja alaliste residentidega alates 1. maist 2004 (Eesti astumisest ELi) fikseeritud ja kuidas on need lahenenud ning kas Eesti Välisministeeriumis on olemas ametnik, kes tegeleb sunniviiliste Eesti kodanike lapsendamisega seotud probleemide lahendamisega

„Kodakondsus ei ole üksnes kohustused vaid ka eelised, ja üks neist on õigus konsulaarkaitsele välismaal. Olukorda, kus Eesti kodanikud on sunnitud häirekella lüüa, et äratada saatkonna tähelepanu oma probleemile, ei saa normaalseks pidada,“ leiavad rahvasaadikud.