Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli esmaspäeval, 25. mail arutlusel Eesti Keskerakonna poolt algatatud kollektiivne pöördumine «1000 eurot miinimumpalgaks». Algatajate poolse ettekandjana avalikust arutelust osa võtnud endise tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul vajab Eesti kiiret alampalga kasvu, et stagneerunud majandus taas käima lükata.

„Eesti tänase alampalgaga on sisuliselt võimatu ära elada. Pidevalt kasvavate kodukulude ja hindade juures on lausa hädavajalik ka miinimumpalga tõus. Tuhande eurose palgani ei ole võimalik jõuda päevapealt, see on nelja-viie aasta pikkune protsess, kuid sellega tuleb algust teha. Tegemist on kahtlemata ambitsioonika plaaniga, kuid ühisel kokkuleppel on plaanil kindlasti jumet,“ sõnas Tarmo Kriis.

Kriisi hinnangul on tähtis, et algatatud diskusioon ei vaibuks ning kõnedest kasvaks välja ka reaalne kasu. Õnneks on näha, et Keskerakonna ideega on kaasa tulnud ka mitmed teised jõud. „Keskerakonna algatuse üheks põhiliseks eesmärgiks ongi laiema avaliku diskusiooni tekitamine ning see on meil ka õnnestunud. Usun, et miinimumpalga jõuline tõstmine aitaks ergutada meie seisvat majandust ning see tuleb kokkuvõttes kasuks nii inimestele kui ka riigile.  Madalad palgad aga on arenguriigi, mitte uue põhjamaa tunnuseks.” 

Kiire tarbimismaksude tõus on olnud Reformierakonna valitsemisaja üks kandvaid maksupoliitilisi põhimõtteid. „Paraku puudutab see enam nende rahakotti, kes on miinimumpalgaga enam seotud,“ sõnas Kriis.

Valitsuse poolt kavandatavatele uutele maksutõusudele viidates tõi Kriis välja, et nii maksukoormuse kasv kui ka riiklik toetussüsteem on omavahel seotud süsteemid. „Kui eeldada, et alampalk on kõrgem, siis paraneksid kindlasti ka maksulaekumised ja väheneks surve erinevate sotsiaalsete toetuste kasutamiseks,“ lisas Tarmo Kriis.