Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis täna välisminister Urmas Paetile üle arupärimise, milles nõutakse vastuseid Eesti ja Venemaa välisministrite sõlmitud saatkondade paiknemise kokkuleppe ümber tekkinud küsimustele.

„Välisministrite sõlmitud tehingu kohaselt saab Venemaa enda käsutusse 99 aastaks seitsmest aadressist koosneva hoonetekompleksi Tallinna vanalinnas ning 17 000-ruutmeetrise kinnistu Tallinnas, Pirita linnaosas, Lauri teel. Eesti saab endale vaid saatkonnahoone Moskvas Malõi Kislovski põiktänavas ning võimaluse rentida 99 aastaks sümboolse hinnaga majaalust maad. Välisministeeriumi asekantsleri Tõnis Saare sõnul püüti lepingus järgida pariteetsuse põhimõtet, et mõlemad pooled saaksid võrdselt kasu. Vägisi tundub, et tehingust Eesti riik küll kasu ei saanud,“ sõnas Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri Laasi.

Laasi jätkas: „Milline kinnisvara büroo hindamisakt või eksperthinnang kinnitab seda, et tegemist on materiaalselt võrdväärse vahetusega ning tegemist ei ole Eesti Vabariigile kahjuliku tehinguga? Märkimist väärib ka fakt, et enne okupatsiooni kuulus Nõukogude Liidule Eestis vaid üks hoone Pikal tänaval. On arusaamatu, miks otsustati 18. veebruari lepinguga Venemaale eraldada koguni seitse hoonet.“

„Lisaks võivad taolised suuremahulised kinnisvaraloovutused teisele riigile kujutada endast ka julgeolekuriski. Oleks huvitav teada, kas enne kokkuleppe sõlmimist küsiti tehingu osas ohuhinnangut ka Kaitsepolitseist,“ lõpetas Laasi.