Seitsme aasta jooksul on Eesti jätnud kasutamata võimaluse saada Euroopast rahalist abi koondatavate töötajate ümberõppeks, uue töö leidmiseks või oma ettevõtte asutamiseks. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi hinnangul on tegemist kas kokkuhoiu poliitikaga (abi saamine nõuab riigilt teatud määral omafinantseerimist) või siis sooviga  toetada Brüsselis müüti Eesti eduloost, vahendab Retro FM.

Juba aastast 2007 tegutsev Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) annab abi inimestele, kes on kaotanud töö üleilmastumisest tulenevate maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tõttu, näiteks üleilmse majandus- ja finantskriisi tõttu või juhul, kui suurettevõte suletakse või tootmine viiakse Euroopa Liidust välja. Iga aasta jagatakse 150 miljonit. Kuid vastates ajakirjaniku küsimusele, kui suur osa sellest rahast kuulub Eestile, oli Toom napisõnaline: "Kui ei küsi, siis ei saa. Nii et hetkeseisuga on vastus see, et ei kuulu meile sentigi".

Toomi sõnul sotsiaalministeeriumi põhjendused, miks pole Eesti EGFilt abi küsinud, ei pea vett. "Vastuses minu päringule öeldi, ei antud Fond pole piisavalt paindlik ning omafinantseerimise määr on väga kõrge. Lisaks mainiti ka liialt pikka menetluse perioodi - jutt oli sellest, et koondamise hetkest raha saamiseni võib minna poolteist aastat. Ametnike sõnul takistuseks on ka Eesti mastaabid - reeglid näevad ette 500 ja enama töötaja koondamist" selgitab Toom. "Kuid päris nii see ei ole. Abirahasid saab ka siis, kui massiline koondamine või ettevõte sulgemine on elulise tähtsusega sellele linnale või vallale, kus ta asub".

Toom toob näiteks Poola ettevõtte, kus koondati vaid 50 inimest ja saadi abiraha. Ka omafinantseerimise määr on saadiku sõnul erinev, ja reegel 40% kohta ei ole kivisse raiutud - näiteks Leedu puhul kujunes omafinantseerimise määr erinevate juhtumite puhul 35%, Soomes aga 50%, ehk selgelt korreleerub see riigi majandusliku jõukusega. "Mis menetluse tähtaegu puudutab, siis EGF koondtabelist on selgelt näha, et asju aetakse märksa kiiremini - 7 kuni 10 kuud. Ja viimane - on ilmselge, et fondile, kuhu seitsme aastaga laekus 129 taotlust, ja eitav vastus tuli vaid ühe korra, ei saa ette heita paindlikkuse puudumist" sõnas parlamendi saadik.

Toom juhtis tähelepanu sellele, et Eestist märksa jõukamad riigid, nagu näiteks Saksamaa, Soome või Holland ei häbene abi küsimast ja saavad hiigelsummasid - kuni 9000 eurot ühe koondatu kohta. Eesti ametnikud aga väidavad, et Eesti võtab kasutusele paindlikumad ja tõhusamad meetmed.

"Ilmselt peetakse silmas eeskätt Euroopa sotsiaalfondi rahasid, kuid need meetmed pole võrreldavad ei summade ega eesmärkide poolest" leiab Toom. "Kõikvõimalike infrastruktuuride  ning ettevõtluse arendamine kindlasti aitab lahendada töö kaotanud inimeste probleeme, aga pikemas perspektiivis. Aga Globaliseerumisega Kohanemise Fond ulatab abikäe just siis, kui seda on vaja, mitte helges tulevikus".

Toom tuletas meelde massilisi koondamisi näiteks Kreenholmis ja avaldas lootust, et ka Riigikogu saadikud tunnevad huvi teema vastu ning uurivad ministeeriumides, miks Eesti viimase seitsme aasta jooksul tegi just selliseid valikuid. "Avalikkuse huvi on eriti tähtis, pidades silmas asjaolu, et järgmisel finantsperioodil on rahaline abi ette nähtud ka töö kaotavatele FIEdele, ja kui me tahame olla inimestele abiks, tuleks muuta senist põikpäiset suhtumist asjasse" sõnas Toom. 

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi intervjuu Retro FM raadiosaates Euroopa tund (19.09): 

https://soundcloud.com/euroopa-uudised/euroopa-tund-19-09-v-imalik