“Me peame kõigis Eesti piirkondades, nii linnas kui maal looma oma inimestele väärtuslikku elukeskkonda, kuid see on võimalik üksnes riigi, omavalitsuste ja kohalike elanike tihedas koostöös. Just omavalitsused ja kohapealsed inimesed teavad kõige paremini, kuidas enda piirkonna elu parimal viisil korraldada,” ütles peaminister Jüri Ratas tänasel töökohtumisel KredExi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajatega.

 Kohtumisel arutati kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamist. Peaministri sõnul on tegemist laiemalt regionaalarengut ning turvalisust puudutava probleemiga. 2013. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust tuli välja, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt veerandi ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv tõenäoliselt ligi 1000-ni. Kõige rohkem on probleemseid elamuid Ida-Viru ja Valga maakondades, kus mitmel pool ei toimi selle tõttu ka elutähtsad teenused, näiteks küte. Olukorras, kus rahvaarv väheneb ning varaga seotud kulud ületavad tihti selle väärtust, tuleb asustatud ja heas korras majade rajamise ning tühjade lammutamise eesmärgil terviklikult tegutseda.

Teema eest vastutav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab koos Justiitsministeeriumiga välja asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt võib isik kinnisasjast soovi korral loobuda mitte enam riigi, vaid kohaliku omavalitsuse kasuks, kes peab perspektiivitu omandi probleemi lahendama. Samuti näeb eelnõu korteriühistule ette õiguse alustada võlgnikust korteriomaniku suhtes menetlust riigilõivu tasumata ning selle peab maksma vaidluse kaotanud osapool.

Selline muudatus vähendaks eriti paljude võlgnikke puhul ühistu majanduslikku koormust. Riigikogus on homme kolmandal lugemisel ka kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel omandada korteriomandid elamumajanduse ümberkorraldamisel, kui alates 18 korteriga korterelamus on rohkem kui pool ja muudel juhtudel rohkem kui kolmveerand korteritest tühjad ning korterelamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida. KredExi esindaja andis kohtumisel ülevaate kehtivatest toetusmeetmetest ja nende senisest kasutamisest Ida-Virumaal.

Samuti arutati lammutustoetuse piirmäära suurendamist, üürielamute rajamise programmi ning elamufondi rekonstrueerimise toetamist.