Täna Riigikogus vastu võetud seadus jätab võlgnikule igal juhul pärast raha arestimist kätte arvestusliku elatusmiinimumi. Mõjutama hakkab rahaliste vahendite arestimise võimalust ja summa suurust ka ülalpeetavate arv. Riigikogu õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid sõnas, et seadus toob olulise õigusselguse küsimuses, mis puudutab paraku väga paljusid Eesti inimesi. 

„Täna vastu võetud muudatuste järgi peab võlgnikul jääma pärast kohtutäituri külaskäiku kätte rohkem raha, sest edaspidi tuleb alampalgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum ja alles siis saab saadud summast võtta võlgnikult 20% võlgade katteks,“ ütles Karilaid, kelle sõnul parandab see tuhandete inimeste igapäevast elu, kes pahatihti on võlgadesse sattunud töökaotusest, palga vähendamisest või haigestumisest tulenevalt. Sätet kohaldatakse vaid juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii tulemuseni.

Riigikogulane tõi näitena välja, et 2017. aastal Statistikaameti poolt arvutatud elatismiinimumi – 207,23 eurot – arvesse võttes oleks miinimumpalka teenivalt inimeselt võlgade katteks võimalik arestida 58,55 eurot. „Oluline on seegi, et 20% saab võlgnikult ära võtta ainult korra kuus ehk välistatakse võimalus võtta sissetulekust võlgade katteks korduvalt raha nii, et inimesele jääksid vahendid, millega pole lihtsalt võimalik ära elada,“ tõdes ta. Samuti hakkab võlgnikult raha kättesaamisel mõju avaldama ülalpeetavate arv ehk arestitav rahasumma väheneb sõltuvalt võlgniku sissetulekust ja ülalpeetavate arvust.

Täna vastu võetud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus hõlmas muu hulgas kohtutäiturite põhitasusid, reguleerib kohtuniku juurdepääsu riigisaladusele ja salastatud välisteabele. Samuti ütleb seadus, et edaspidi tuleb üldjuhul kõikides kohtumenetluse liikides kohtuistungid helisalvestada ja palju muud. Elatisvõlgnikele regulatsiooni ei kohaldata, sest nende vara arestimisel kehtib teistsugune põhimõte.