Täna läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis annab hoogu Eesti kaitsetööstuse arengule. Tööstusharus, mille käibe mahuks prognoositakse 60 miljonit eurot, võib tekkida ligi 150 uut töökohta. Riigikogu liige, kaitseliitlane Tiit Terik selgitas, et seaduse muutmine hoogustab majandusarengut, loob Eesti kaitsetööstuses töökohti, mitmekesistab sõjarelvade hooldamise võimalusi ning on samas ka samm julgeoleku suurendamisel. 

„Eesti kaitsetööstus on meie riigi ajaloos olnud kuulus nii kodumaal kui ka teisel pool piiri. Ka tänasel kaitsetööstusel on väga suur kasutamata potentsiaal ja ebamõistlikud takistused tuleb seaduseandjal lahendada,“ põhjendas Terik. Eelnõu annab Eesti ettevõtjatele võimaluse valmistada, hooldada ja eksportida sõjarelvi, lasemoona, lahingmoona ja lahingmasinaid. Teriku sõnul tähendab see, et välismaa ettevõtete asemel saavad Kaitseväe ja Kaitseliidu partneriteks näiteks relvade hooldamisel olla Eesti ettevõtted. Samuti loob seadus eeldused välisinvesteeringuteks, kodumaistel ettevõtetel on aga võimalik edaspidi tegevust laiendada ja pakkuda oma tooteid ka väljaspoole. „Siiani on tegeletud rohkem toodete arendamise ja prototüüpide valmistamisega, sest praeguste seaduste tõttu pole masstootmine olnud võimalik,“ tõdes riigikogulane ja lisas, et targad lahendused tuleb Eesti majanduskasvuks ära kasutada.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul kasvab käibe maht aastaks 2023 umbes 60 miljoni euroni aastas ja luuakse umbes 150 uut töökohta, kui ettevõtjad saavad õiguse käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona. Tõenäoliselt kahekordistub Eesti kaitsetööstuse maht, mis mõjutab positiivselt riigi tulubaasi. Kuna hinnanguliselt makstakse uutel loodavatel töökohtadel Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka, tähendab see riigieelarvesse laekuva maksutulu suurenemist.