Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas täna piletihinnamääruse, mis asendab seniseid maavanemate korraldusi, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad. Ministri määrus paneb paika vahemiku, mille raames võib Maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani. Paika pandud hinnavahemik ei too aga kaasa hinnatõusu. 

Nimelt on sätestatud, et kuna riigieelarves on ette nähtud vahendid piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, siis ei tohi Maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem kui seni konkreetses maakonnas kehtinud sõidukilomeetri hind ja piletihind. „Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja jätkas: „Täna allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab aga seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Taoline otsus sündis koostöös Maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest.“

2017. aastal oli maakondlike bussiliinide dotatsiooni suurus 21,7 miljonit, millele lisandus 11,4 miljonit eurot piletitulu ning 3,2 miljonit eurot kohalike omavalitsuste makstud toetust. 2018. aastal on riigieelarvest ühistranspordikeskustele laekuva dotatsiooni suurus ligikaudu 34,8 miljonit eurot, millele lisandub esimesel poolaastal kogutav arvestuslik piletitulu 5,7 miljonit eurot ja 1,6 miljonit omavalitsuste toetust. Kokku kulus seega 2017. aastal maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning 2018. aastal on eraldatud 1. juulist liinidel tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot.

Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte. „Meie eesmärk on endiselt tuua maapiirkondadesse tasuta sõit, kuid on loomulik, et kuulame kohalike keskuste soove. Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused Maanteeametile põhjendama. Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada. See saab olema kohalike enda otsus. Rõhutan, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud,“ lisas Simson.

 Täna ministri allkirja saanud määrus "Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim hind ja kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“ on aluseks Maanteeameti peadirektorile konkreetsete hindade kehtestamiseks. Ühistranspordiseaduse § 31 lõike 4 kohaselt kehtestab ministri määratud maksimaalse hinna piires konkreetsed maakondades kehtivad sõidukilomeetri ja piletihinnad bussiveol Maanteeameti peadirektor arvestades seejuures riigieelarves eraldatud vahendite mahtu.