Keskerakonna juhitud valitsus on olnud ametis 15 kuud. Selle aja jooksul on praegune koalitsioon läbi viinud mitu olulist reformi ning murdnud aastaid valitsenud dogmasid. Keskerakonna juhtimisel said teoks suured muudatused, mida varem ei peetud võimalikuks ega vajalikuks. Olgu selleks uus maksusüsteem, et tõsta ligi 80% Eestimaa inimeste elujärge, tervishoiule lisarahastuse leidmine, põllumeeste aitamine või kohalike omavalitsuste tugevdamine. Poliitiliste müütide fassaad heast ja halvast, õigest ja valest, mustast ning valgest on hakanud viimaks lagunema.

 Ühetaolist maksusüsteemi, mis lihvis iga protsendipunkti alandamisel õhemaks riigi tulusid ning jättis enam raha kätte jõukamatele, kiideti aastakümneid kui ainuvõimalikku. Vähestes Euroopa riikides kasutuses olevale proportsionaalsele tulumaksule omistati välisinvesteeringute garandi ja meie majandusliku edu roll. Täna näeme, et õiglasem maksusüsteem jätab sellest aastast rohkem raha kätte madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele ning elavdab sisetarbimise tõusu kaudu majanduskasvu. Kui soovime muuta maksusüsteemi ühtlasi lihtsamaks ja veelgi õiglasemaks, tuleb kehtestada Keskerakonna pakutud klassikaline astmeline tulumaks.

Poliitilised oponendid on Keskerakonna valitsemist püüdnud alati seostada Eesti arengu pidurdumisega ja lausa majandusliku krahhiga. Ometi näeb Eesti praegu kuue aasta kõige kiiremat majanduskasvu. See on laiapõhjaline ja haarab enamikku valdkondi – nii ehitust kui ka põllumajandust, töötlevat tööstust ja teadust. Vähenenud on pikaajaline töötus ja palkade ebavõrdsus. Kasvanud on eksport, ettevõtted julgevad luua uusi töökohti ja suurenenud on tööviljakus. Eesti majandust ja selle väljavaateid on kõrgelt hinnanud rahvusvahelised organisatsioonid. Aastaid on rõhutatud nii Eestis kui kahetsusväärselt ka väljaspool, et vaid Reformierakonna valitsemisel jätkub meie senine välispoliitika ning aktiivne roll Euroopa Liidu ja NATO liikmena.

Praeguseks on Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus viinud edukalt läbi Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus. Selle eest on oma siirast tänu avaldanud nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide juhid ja ametnikkond. Täname kõiki, kes aitasid näidata Eesti võimekust rahvusvaheliste küsimuste lahendamisel. Vabariigi aastapäeva paraadil seisid õlg õla kõrval meie kaitsejõud ja liitlased. Eesti on riik, mis täidab oma kohustusi ning panustab kaitsekuludeks üle 2% SKPst. Meie juhitud valitsus võttis vastu ajaloo suurima kaitse-eelarve. Seejuures on positiivne, et Kaitseministeeriumi tellitud uuringute järgi on Eesti inimeste usaldus erinevatesse riiklikesse institutsioonidesse ning rahvusvahelistesse ühendustesse kasvanud. Toetusnumbrid näitavad, et just valitsuse vahetus 2016. aastal on sellele tugevalt kaasa aidanud. Reformierakond on püüdnud end näidata Eesti julgeoleku eestkõnelejana.

Olgugi, et valitsusse kuuluti järjepanu 17 aastat, hakati idapiiri korrastamisele mõtlema alles 2014 aastal. Seejuures on poliitikute poolt kiirustades ja fotograafide saatel enne Riigikogu valimisi alustatud oluline julgeolekuprojekt juba kallinenud 118 miljoni euro võrra. Siiski tuleb idapiir valmis ehitada ja nii praegune kui ka tulevased valitsused peavad selle töö võtma enda õlule. Eesti rahvale on püütud pähe panna arusaama, et ainult üks erakond suudab vedada Eesti digitaalse arengu vankrit. Ometi näitas Eesti seni suurim ID-kaardi turvarisk, mis võinuks jätta sajad tuhanded inimesed vajalike teenusteta, et tiigri hüpe on jäänud aja jooksul vaid lühemaks. Tehtud vigade tunnistamise asemel asus eelmise valitsuse juhterakond hoopis rünnakule praeguse valitsuse vastu, mis tegeles koos ametkondade ja erasektoriga avatult ja operatiivselt probleemide lahendamise ning Eesti digilahenduste päästmise nimel.

Need on vaid mõned näited kinnitamaks, et sisulist arutelu ja arengut pidurdavate müütide aeg on viimaks ümber. Hirmutamine ega vastandumine ei ole kunagi jätkusuutlik. Meil on võimalus alustada täpselt aasta enne valimisi sisuka ja Eesti elu edasiviiva dialoogiga. Saja-aastaseks saanud riik väärib, et täiskasvanuikka jõuaks ka poliitiline kultuur. Lihtsustamise ja loosunglikkuse asemel on just praegu õige aeg alustada argumenteeritud debatti ühiskonnas kõigi erakondade vahel, et seeläbi leida Eesti valupunktidele lahendusi ja riigile uusi arengusuundi. Eesti inimeste ning ajakirjanduse nõudlikkus olgu suunatud kõigile, kes soovivad meie riiki juhtida. Seetõttu tuleb ka teistel erakondadel anda selged vastused Eesti elu olulistele küsimustele.

Keskerakond on rääkinud erakorralise pensionitõusu vajadusest, et tuua vaesuspiirist välja inimesed, kes on aastakümneid töötanud meie riigi ja siin elavate inimeste heaks. Kas leiame selleks poliitilise konsensuse? Kui ei, siis kas meie oponendid on valmis vaatama eakatele otsa ja ütlema, et riigi tänutunne piirdub vaid iga-aastase pensioni indekseerimisega. Erakorraline pensionitõus on hädavajalik!

Kuidas suudame veelgi enam panustada eesti keele arengusse ja õpetamisse? Kas kõik on rahul sellega, mis seni tehtud? Kas arvatakse, et lihtsad ning mehhaanilised lahendused parandavad keeleõpet ja integratsiooni? Meie oleme veendunud, et eesti keele õppesse peab rohkem ja senisest hoopis arukamalt panustama. Vastust ei too lihtsad valemid, vaid läbimõeldud töö ning ühiselt kokku lepitud lahendused.

Leiame, et aastakümnete eest välja antud nii-öelda hallid passid ei ole enam ammu „ajutine lahendus“. Oleme valmis näitama kümnetele tuhandetele määratlemata kodakondsusega inimestele, kes on siin pikalt elanud, töötanud ja perekonna loonud, et võtame nad soovi korral vastu Eesti Vabariigi lojaalseteks kodanikeks lihtsustatud korras. Alati on lihtne leida ettekäändeid, miks üks või teine lahendus ei sobi. Kõigil erakondadel tuleb pakkuda lahendusi, kuidas viimaks lõpetada Eesti inimeste jagamine kodakondsuse ja rahvuse alusel. Siin elavatest inimestest ei saa jääda rääkimagi viisil „meie“ ja „nemad“. Selle asemel, et jagada inimesi, peaksime kõik tundma muret, kuidas muuta meie ühiskond sidusamaks ning kasvatada Eesti rahva sündimust.

Kas teisedki erakonnad on valmis mõistma, et Eesti põllumehed saavad ja võivad olla meie toidulaua katjad ja töökohtade loojad maapiirkondades? Kas jätkame raskustest ülesaava maaelu toetamist või leitakse taas, et Eestil ei tule sellesse sektorisse teiste riikidega võrdväärselt panustada? Meie oleme veendunud, et kogu Eestimaa peab elama. Samuti teame, et ühendused Euroopaga on tee tulevikku. Kas oleme kõik valmis tunneliks, mis seob meid Soomega veelgi lähemaks ning raudteeks, mis ühendab meid Lääne-Euroopaga? Kas oleme valmis panustama suurtesse projektidesse ja vaatama rohkem kui üks samm edasi? Samal ajal alati austades ja hoides Eesti loodust.

Eesti Keskerakonna volikogu teeb kõigile erakondadele ettepaneku lähtuda 2019. aasta Riigikogu valimiste kampaanias Eesti parimatest huvidest ja elanikelt saadud tagasisidest. Soovime, et valimiskampaania kannaks parimate lahenduste leidmise, mitte poliitiliste rünnakute vaimu. See on Eesti Vabariigi juubeliaastal ainuõige suund.