Riigikogu võttis täna vastu 2018. aasta riigieelarve, mis ületab esmakordselt kümne miljardi euro piiri. Olulisimad muudatused on muu hulgas tulumaksureform, lisaraha tervishoiule ja omavalitsustele. Vastu võetud riigieelarve on esimene, mille on kokku pannud eelmise aasta novembris tööd alustanud valitsuskoalitsioon. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid.

„Opositsiooni kriitika, et toetatakse madalat ja keskmist palka teenivaid inimesi 64 lisaeuroga, on eriti 900-eurost mediaanpalka arvestades kohatu. Samuti oli ammu aeg aidata Eesti peresid, toetada enam haridust, kriisi sattunud põllumajandust ja regionaalset arengut,“ ütles Sarapuu ja lisas, et esikohale on seatud Eesti inimene. Fraktsiooni esimehe sõnul oli keskerakonna pikaajaline lubadus taastada omavalitsustele makstav tulubaas, mis 2009. aastal Reformierakonna poolt kaotati. „Tulubaasi tõus on vajalik, sest omavalitsused teavad kõige paremini, millised on murekohad, millega tuleb tegeleda. Riigipoolne panus suurendab võimalusi tugevamaks ning jätkusuutlikumaks arenguks," lisas Sarapuu.

Keskerakonna fraktsiooni juht tõdes, et Reformierakonna 17 aastat kestnud valitsemine ja kivistunud dogmad – proportsionaalne tulumaks ja majanduse peataolek ilma nendeta – on aastaga murenenud ning riigieelarve on selle kinnituseks. „On selge, et aeg oli muutusteks küps nii valitsejate kui ka valitsemise osas. Eesti majanduskasv on viimaste aastate suurim, inimesed toetavad erinevate uuringute järgi peaministrit ja valitsuskoalitsiooni, riigieelarve on vastutustundlik nii riigi rahandust kui ka inimesi silmas pidades,“ lõpetas Sarapuu