Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid tunnustas valitsust, kes ei jätnud Eesti põllumehi raskemail hetkel hätta. Toetuste jagamise kriitika põhineb tema sõnul valedel ning Reformierakonna rünnakute eesmärk on oma sisetülidelt tähelepanu eemale juhtida. Riigikogu liige Jaanus Karilaid tuletas meelde, et loodava valitsusliidu poole pöördusid 2016. aasta novembris nii Põllumeeste Keskliit, Talupidajate Keskliit kui ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes lootsid uuelt valitsuselt viimaks sektorile vajalikku abi.

„Põllumajanduse toetamine oli koalitsioonipartnerite konsensuslik otsus, sest Venemaa kaubandusembargo, raske turuolukord ja ka Aafrika seakatk olid põllumehe seadnud väga raskesse olukorda. Loomulikult võtsime läbirääkimistel ekspertide arvamust arvesse ja see oli õige,“ kinnitas Karilaid. Riigikogulane viitas, et ka Põllumajandus-Kaubanduskoda on veel kord kinnitanud, et suurt kõneainet pakkunud tõuaretuse toetamine seakasvatussektoris on kindlasti vajalik Eesti sealihatootmise säilitamiseks ja taastamiseks. „Põllumajandustootjate ühendus rõhutab täna, et mitme aasta jooksul valmistas neile suurt muret põhikarja emiste arvu ligi veerandi võrra vähenemine, mis seadis ohtu tõuaretuse ja taastootmise seakasvatuses. Ometi soovitakse valitsuse otsust rünnata,“ tõdes Karilaid.

Keskerakonna aseesimees avaldas kahetsust, et lubaduste elluviimine ja Eesti põllumajanduse toetamine on sattunud kriitika alla ja seda valedele tuginedes. „Kahju, et meedias on avaldatud valeväiteid, mida Reformierakond segaduse külvamiseks agaralt kasutada soovib,“ sõnas Karilaid ja lisas, et ka eilne Foorumi saade näitas, et opositsioonil puudub tegelik alus kriitikaks ning seetõttu otsitakse seinast-seina lihtsalt otsitud põhjendusi. „Opositsiooni peataolek on ka arusaadav, sest Kadri Simson on väga tugev majandus- ja taristuminister, kes on teinud oma tööd pühendunult nii opositsioonis kui ka praegu ministrina,“ rõhutas Karilaid.

Ta tõi välja, et alates 2014. aastast jättis Reformierakonna valitsus kolme aasta jooksul põllumeestele maksmata 70 miljonit eurot toetusi. „Tänane valitsus maksab raskustes piima- ja sealihatootjatele sel aastal erakorralise kohandamistoetusena välja 16,2 miljonit eurot kriisiabi. Lisaks makstakse sel aastal 19,9 miljonit eurot üleminekutoetusi, järgmisel aastal 18,4 ja ülejärgmisel aastal 16,9 miljonit eurot,“ rääkis Karilaid. „Selle aasta kolmanda kvartali majandustulemused on põllumajanduses paremad kui eelmisel aastal, piimalehmade arvu langus on peatunud, sealihasektori olukord on paranenud ning sigade arv on Eestis kasvanud.“