Peaminister Jüri Ratase sõnul annab Eesti aastavahetusel Euroopa Liidu eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ning teadmises, et paljud olulised otsused said poole aastaga tehtud ja meie andsime selleks endast parima. Ratas ütles täna riigikogus valitsuse Euroopa Liidu poliitika teostamisest ülevaadet andes, et oleme eesistujana oma sihi- ja otsusekindluse, praktilise meele, kiire tegutsemise ning nutikate lahendustega nii endale kui teistele kinnitanud, et Eesti on võimekas ja pühendunud liige Euroopa peres. 

"Eesti eesistumine õnnestus meie ametnike, poliitikute, era- ja kolmanda sektori nõu ja jõuga ning Eesti inimeste külalislahkuse toel. Igaüks meist on mitte ainult Eesti nägu ja Eesti tegu Euroopas, aga väga tihti ka Euroopa nägu ja Euroopa tegu maailmas," rääkis ta. Ratas meenutas, et kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, olid alles eesistumist ette valmistades horisondil äiksepilved ja oodati ägedat tormi. "Brexiti referendumi järel oli õhus nii kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut kui isegi eksistentsiaalseid küsimusi. Täna oleme heitlikest ilmaoludest võitu saanud, taastanud kontrolli laeva üle ja võtnud kursi edasi," ütles ta.

Nii on Bratislavas, Maltal, Roomas ja ka 29. septembril Tallinna digitippkohtumisel seatud poliitiline siht aidanud tema sõnul meid raskematest hetkedest üle saada. "Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust – euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit on tõestanud, et on keerulisteks Brexiti läbirääkimisteks valmis. Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast jäävad muidugi ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide fookusesse," lausus peaminister.

Ratase sõnul on Eesti lisaks kodanike igapäevastele muredele tegelenud ka lahendustega, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. "Soovimata pisendada teisi olulisi saavutusi, on kogu Euroopa jaoks kahtlemata ühed tähtsamad Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös," ütles ta. Eesti eesistumist on tema sõnul täiesti põhjendatult nimetatud ka digitaalseks eesistumiseks, kuivõrd tegu oli meie läbiva prioriteediga. "Mitte ainult telekommunikatsiooni taristu, turg ja küberjulgeolek, vaid ka õigusalane koostöö, transport, energia, siseturvalisus, kaitsekoostöö, põllumajandus, haridus ja paljud muud valdkonnad olid kantud ideest, et meie ühine tulevik on digitaalne," rääkis ta.

Ratas lisas, et loodetavasti on Euroopa pärast Eesti eesistumist natuke parem, lootusrikkam, ühtsem ja rohkem tasakaalus, kuid samas on ka Eesti pärast seda poolaastat teistsugune riik. "Oleme targemad, kogenumad ja enesekindlamad kui enne. Oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud. Ja mis vast kõige olulisem, meid mõistetakse terves Euroopas enam ning meil on rohkem sõpru kui varem," ütles Ratas ning tänas kõiki ametnikke, poliitikuid, ajakirjanikke, koostööpartnereid ja vabatahtlikke, kes on eesistumise õnnestumisse panustanud.