Postimees loobib täna karme hinnanguid. Tuleb tunnistada, et kõik pole vale, mis tänases lehes kirjas. Kuid seda kitsas mõõtkavas ja selgelt ideologiseeritult. Nõus, aasta tagasi teatepulga võtmine nõudis mitmekordseid pingutusi, peaministrierakonna sees oli vaja rivi sirgeks saada, reformierakonna 17 aastat mehitatud võimuaparaat oli kohkunud ning mitte kõik poliitika elluviimise ja kujundamise bürokraatiaaparaadis ei haakunud kohe uue poliitilise päevakorraga. 

Suund Põhjamaale nõuab aga tugevat ja selget poliitilist tahet. Selle kursimuutuse eest tunnustus. Põhjala suunas aga Eesti just tänase valitsus liigub. Maksureform aitab majanduslikult paremale järjele 2/3 maksumaksjatest, ühiskond läheb solidaarsemaks. Loomulik, et see 1/3 maksumaksjatest, kes peavad selle Skandinaavia põhimõttega kohanema, teevad harjumatusest valulikku häält. Ida-Euroopa arengumudelist väljatulek on paratamatult mõnele valusam.

Rõivase ja Ansipi juhtimisel liikus Eesti majandus stagnatsiooni. Jüri Ratase valitsuse juhtimisel on majanduskasv muljetavaldav. Majanduskasv on aga ka heaoluriigi tuum, aga seda tulude õiglasema jaotusega. Ka riikliku laenupoliitika elavdamine on tunnustust vääriv, muidu jääkski kehtima jürgenligilik peost suhu elamise poliitika, popsi poliitika. Uus valitsus on õigel strateegilisel kursil, kuid ametkondadest tulevad analüüsid peavad olema tulevikus täpsemad. Samuti probleemidest teavitamine peab võimutasandile kiiremini jõudma.