Täna toimub Brüsselis Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheline ühtekuuluvuspoliitika tuleviku seminar, kus arutatakse võimalusi, väljakutseid ja edasisi samme. Seminaril annab riigihalduse minister Jaak Aab eesistujana parlamendiliikmetele ülevaate möödunud nädalal toimunud ühtekuuluvuspoliitikale pühendatud üldasjade nõukogu tulemustest.

 „Ühtekuuluvuspoliitika on paljudele liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, väga vajalik. See toetab riikide ja regioonide arengutaseme ühtlustamist ning sel on inimeste jaoks Euroopa Liidu rahastusprogrammidest kõige käegakatsutavamad tulemused,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Siiski ei pruugita tihti mõista, kust erinevateks investeeringuteks raha tuleb, kuid erinevatel hoonetel ja taristul Euroopa Liidu lippu nähes võib enamasti kindel olla, et see on toetatud ühtekuuluvuspoliitikast. See kehtib nii haiglate, koolide, maanteede ning ka uute elektrirongide puhul. Eestis on sellest vahendeid saanud näiteks Lennusadam ja Lottemaa.“

Eesti kutsus eesistujana kokku üldasjade nõukogu, sest kevadel esitab Euroopa Komisjon Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase eelarveraamistiku ettepaneku ning seetõttu oli just praegu õige aeg arutada liikmesriikidega, millist ühtekuuluvuspoliitikat järgmisel eelarveperioodil soovitakse. „Mul on hea meel liikmesriikide üksmeele üle, et ühtekuuluvuspoliitika on oluline ja seda on vaja lihtsustada ning muuta reeglid läbipaistvamaks. See on Eesti jaoks olnud oluline teema, sest projektide elluviimisel on kohati tekkinud liiga suur halduskoormus,“ lisas riigihalduse minister. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahaline maht 2014-2020 eelarveperioodil on kokku 351,8 miljardit eurot – peaaegu kolmandik Euroopa Liidu eelarvest. Eesti saab nende seitsme aasta vältel ligikaudu 3,5 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliiitika toetusi. Investeeringuid toetatakse kolme fondi kaudu: sotsiaalfond, regionaalarengufond ja ühtekuuluvusfond.