Euroopa Liidu valitsus- ja riigijuhid arutasid eile, Euroopa Ülemkogu esimesel päeval, pikemalt Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumiselt välja kasvanud eesmärke ning kinnitasid soovi hoogsalt edasi liikuda digitaalse Euroopa arendamisega. 

Peaministri sõnul soovib Eesti eesistujana jõuda Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kokkulepeteni vähemalt kolme olulise õigusakti üle: geoblokeering, audiovisuaalmeedia, postipakkide piiriülene kättetoimetamine. „Järgmise aasta suveks tuleb meil kokku leppida andmete vabas liikumises ning pingutame, et liikuda edasi teistes olulistes digitaalse ühtse turu küsimustes nagu autoriõigused. 24. oktoobril arutavad Euroopa digiministrid erakorraliselt, kuidas digijäreldustega edasi liikuda, keskendudes ka eriti küberjulgeoleku küsimustele,“ märkis Ratas.

„Oleme valmis alustama Euroopa Parlamendiga kõnelusi 5G võrkude arendamiseks. 5G-võrgu andmesidekiirused lubavad edastada suuri andmehulki kiiresti, see toetab muu hulgas ka iseliikuvate sõidukite kasutuselevõttu,“ rääkis Ratas. Lisaks jõudsale edasiminekule digituru eelnõudega hindas peaminister sisukat arutelu digimaksustamise üle, kus riigi- ja valitsusjuhid nõustusid, et iganenud maksureeglid vajavad digiajastul uuendamist üleilmselt, mitte ainult Euroopa Liidus. Teine pikema mõttevahetuse käivitanud teema oli ränne. „Pingutame eesistujana, et leida kõikides rännet puudutavates küsimustes lahendusi, seejuures on oluline, et Euroopa Liidus kehtiks solidaarsus. Rändesurve ei ole sõlmküsimuseks üksikutele liikmesriikidele, vaid kogu Euroopa Liidule. Eesti on juba panustanud Euroopa Liidu ja Aafrika usaldusfondi 1,45 miljonit eurot. Täna avaldasid paljud liikmesriigid valmisolekut lisarahastuseks,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul kannab vilja koostöö rände päritolu- ja transiitriikidega. „Koostöö Türgiga on olnud väga tulemuslik, sealt on rändevood vähenenud üle 90 protsendi, samuti on paremini kontrolli all Kesk-Vahemere rändetee tänu koostööle Liibüaga,“ sõnas Ratas. Õhtusöögil arutasid Euroopa Liidu juhid välissuhteid, eelkõige suhteid Türgiga. „Inimõiguste, meediavabaduse ja demokraatia olukord Türgis on jätkuvalt murettekitav, kuid tegemist on olulise strateegilise partneriga nii Euroopa Liidule kui ka Eestile. Meie huvides on, et Türgi oleks demokraatlik ja stabiilne ning et lõimumine Euroopa Liiduga oleks Türgi reformide majakaks. Me peame jätkama suhtlust Türgiga,“ kinnitas Ratas. Samas rõhutasid Euroopa Liidu juhid, et iga riik, kes soovib astuda Euroopa Liitu, peab austama Euroopa Liidu põhiväärtusi, sealhulgas sõna- ja meediavabadust ning õigusriigi põhimõtteid. Praegu on liitumiskõnelused Türgiga seiskunud ja nende taasalustamine sõltub Türgist. Riigijuhid tulevad peatselt Türgi küsimuse juurde tagasi. Euroopa Ülemkogu kohtumine jätkub täna ennelõunal, kui arutlusel on Euroopa Liidu tulevik ja liidrite koostöö ning 27 liikmesriigi juhid saavad ülevaate arengutest Ühe

ndkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kõnelustest.