Täna kinnitas valitsus Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK), mille põhiline eesmärk on tagada tarbijatele energiavarustuse kättesaadavus ja võimalikult soodne hind. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et järjest enam peame keskenduma keskkonnasäästlikule tootmisele ja tarbimisele. „Taastuvenergia kasvab aastast aastasse ja on täna ligi 30 protsenti lõpptarbimisest,“ lausus minister. 

„Aga meie ambitsioonid on kahtlemata suuremad, võimalusi on nii hajutatud tootmises, keskkonnasõbralikumates kütustes kui ka tarbimise vähendamises,“ lisas ta. Teise olulise teemana tõi minister välja energiajulgeoleku. „Eesti on üsna unikaalne riik maailmas, kuna suudab toota ise kogu vaja mineva elektri ja soojuse. Kuigi meil on ka head välisühendused ning suuresti ka toimiv turg, annab kodumaine tootmine ja hea taristu suurema kindluse ebakindlal ajal,“ rääkis Simson. „Julgeolekut suurendab ka Eesti elektrivõrkude ühendamine Lääne-Euroopaga kümne aasta perspektiivis.“ „Igasugune energia, olgu ta elekter, soojus või kütus, peab olema inimestele võimalikult mugavalt kätte saadav ning toimiv turg tagab parima hinna. Arengukava aitab liikuda sinna poole, et inimesed ja ettevõtted ei peaks energia kättesaadavusele igapäevaselt mõtlema ning saaksid eelkõige keskenduda kokkuhoiule,“ märkis minister.

Ühtlasi tuleb Simsoni sõnul liikuda edasi, et ka Eestimaa äärealadel oleks energiateenused kättesaadavad ja stabiilse kvaliteediga, et katkestusi oleks senisest vähem. Suuremaks väljakutsena nimetas minister tarbimise vähendamise ja taastuvkütuste kasutusele võtmise transpordis. „Elektrisõidukite laiemaks levikuks peab muutuma efektiivsemaks ja odavamaks tehnoloogia. Aga kodumaise suruõhugaasi tootmist ja tanklates müümist toetame juba täna,“ rääkis Simson. Uus arengukava vahetab välja seni kehtinud energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020, mis kinnitati aastal 2009. ENMAKi koostamisse olid kaasatud kümned Eesti erialaspetsialistid, ettevõtted ja huvirühmad.

ENMAKi olulisemad eesmärgid aastaks 2030:

- Toimib vaba, toetusteta ja avatud kütuse- ning elektriturg

- Elektri tootmise võimekus Eestis on suurem kui tarbimine

- Eesti elektrisüsteem on sünkroniseeritud Euroopa Liidu sagedusalaga

- Taastuvenergia osakaal kasvab ja moodustab 50% energia lõpptarbimisest

- Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine toimib toetusteta ning saavutab 50% osakaalu sisemaisest elektri lõpptarbimisest

- Säilib kaugküte piirkondades, kus see on kestlik ja võimeline pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi

- 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikatest

- Gaasiturul toimub turukontsentratsiooni vähenemine

- Jaotusvõrgus elektrikatkestuste keskmine koguaeg minutites tarbimiskoha kohta aastas ei ületa 90 minutit

- Läbi rekonstrueerimistegevuse on suurenenud hoonete energiatõhusus

- Uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele

- Sõidukite kütusekulu ei suurene ja taastuvkütuse osakaal kasvab