Majandus- ja Taristuminister Kadri Simson esitles eile valitsusele Eesti merenduspoliitika rakendusplaani 2020. aastani, mis aitab merendusvaldkondi arendada erinevate sektorite koostoimes nii, et Eesti oleks mereriigina võimalikult edukas. „Merendusest sõltub suur osa Eesti majandusest, kuna umbes 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi. 

Samuti võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude teel Eestil teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused ja õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega tööjõud, oskuste ja teadmiste üldine kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö,“ selgitas minister Simson. Merenduspoliitika rakendusplaani üheks osaks on näiteks eesmärk saada võimalikult palju suuri kaubalaevu Eesti lipu alla seilama, mis omakorda aitab kasvatada merendussektori tööhõivet. „Selleks on aga vajalik laevandusettevõtete maksukeskkonna parandamine, mis soodustab laevade toomist Eesti lipu alla, samuti teise laevaregistri loomise vajaduse analüüsimine,“ täiendas Kadri Simson.

Samuti saaks Eesti pakkuda merendusvaldkonnas lisandväärtust laevaehituse ja -remonditeenuste kaudu. Eesti laevaehituse ja väikelaevaehituse üks eripäradest on, et toodangut tuleb turustada välisturgudel, kuna Eesti koduturg on väike. 2016. aastal tehtud uuringu kohaselt iseloomustab sektorit väga kiire lisandväärtuse kasv ja tugevnev tootearendus. Eestis tegutseva 28 väikelaeva- ja laevaehituse ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta oli 2015. aastal üle 34 tuhande euro, mis on üks Eesti sektorite suurimaid, samuti on märkimisväärne Eesti laevaehituse lisandväärtuse kasvutempo (140%, mis on viimase kümne aasta jooksul kahekordne kasv). Seejuures on sektoris hõivatud 400 töötajat.