Riigikogu asespiiker, keskerakondlane Enn Eesmaa sõnas Suurbritannia valimisi kommenteerides, et peaminister Theresa May eesmärk oli saavutada tugev mandaat Euroopa Liiduga läbirääkimisteks, kuid olukord muutus hoopis segasemaks.
Eile peeti Suurbritannias parlamendi erakorralised üldvalimised, mille võitsid Leiboristliku Partei ees Konservatiivne ja Unionistlik Partei, kuid parlamendis ei suudetud saavutada enamust, viies parlamendi ummikseisu. „8. juunil toimunud valimiste eesmärk oli May jaoks eelkõige saada mandaat, mis õigustaks tema otsuseid läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Parlamendi enamuse saavutamine oleks andnud konservatiividele viis aastat tugevat ja stabiilset juhtimist ning kindluse pidada läbirääkimisi Euroopa Liiduga. Lisaks sellele oleks see taganud mandaadi kuni 2022. aastani, mis katnuks ka Brexiti-läbirääkimisi ning võimalikku üleminekuperioodi uutele kaubanduslepetele Euroopa Liiduga,“ selgitas Riigikogu asespiiker Enn Eesmaa.
Kui 5. - 6. aprilli seisuga oli konservatiivide toetus küsitlustulemuste järgi veel 42% ja leiboristide toetus 25%, siis viimased nädalad näitasid Eesmaa sõnul järsku toetuse tõusu leiboristidele, eeskätt Briti noorte seas. Peaministripartei edu pidurdas uurimuste põhjal ka asjaolu, et peaminister David Cameroni valitsuses siseministrina töötanud May ajal kärbiti kõvasti politsei isikukoosseisu suurust ja eelarvet. Viimast heidetakse tänaste terrorisündmuste puhul ette just May’le. „Seda on avalikult öelnud ka leiboristide partei juht Corbyn, kes on rahvale meelde tuletanud, et just May ajal tehti politseikärpeid ning leiboristliku valitsuse ajal tuleks tänavaile kindlasti rohkem politseinikke,“ tõi Eesmaa välja.
Eesmaa avaldas siiski lootust, et praegune segase võitu olukord leiab kiire lahenduse ja Brexiti läbirääkimised algavad enamvähem kokkulepitud ajal. Peaministri juhitud konservatiivid said valimistel 318 kohta 48.9% häältega, mis tähendas 12 koha kaotust võrreldes eelnevaga ning leiboristid said kojas 40.2% häälega 261 kohta. See on kahe suurima erakonna suurim häältesaak parlamendivalimistel alates 1970. aastatest.