Kolmapäeval kohtus majandus- ja taristuminister Kadri Simson Brüsselis nelja Euroopa Komisjoni volinikuga, kellele tutvustas Eesti eesistumise eesmärke ja tegevusi. 

„Eesti võtab eesistumise üle huvitaval ajal. Transpordis on meid ootamas kogu Euroopa Liidu maanteetransporti muutev maanteepakett ning energeetikas peame edasi liikuma puhta energia paketiga, mis on massiivne, neli viiendikku Euroopa Komisjoni eelnõudest,“ ütles Simson. Simson ja Euroopa Liidu transpordivolinik Violeta Bulc nõustusid kohtumisel, et 31. mail esitatavad maantee algatused saavad olema Eesti eesistumise võtmeteemadeks transpordi valdkonnas.

Tähtis on leida tasakaal avatud ja toimiva maanteeturu ning veokijuhtide sotsiaalsete tagatiste vahel. Samuti tervitas transpordivolinik Eesti eesmärki alustada oma eesistumise ajal arutelusid üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) rahastamise võimaluste üle tulevikus. Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ja minister Simson avaldasin mõlemad rahulolu uue Eesti taastuvenergia toetusskeemi põhimõtte üle. Samas rõhutati, et tehnilisel tasemel on vaja detailselt läbi rääkida uue skeemi rakendumise hetk. Gazpromi EL-i konkurentsieeskirjade rikkumise lahendamise hindamiseks ootab volinik liikmesriikide ja turuosaliste infot, kuidas see praktikas rakenduks.

On vaja kindlust, et gaasi hind põhineb konkurentsi loogikal, gaas liigub vabalt ja kokkulepped peavad. Kohtumisel energeetikavoliniku Maroš Šefčovičiga tõdeti ühiselt, et energeetika eelnõusid on Eesti eesistumise ajal palju, kuid vajalikud ettevalmistused on tehtud. Eesti on planeerinud piisavalt arutelusid, et edasi liikuda kõigis küsimustes ja liikmesriikidele on tagatud võimalused teha vajalikud ettevalmistused läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga. Ka asepresident Šefčovič peab oluliseks transpordi- ja energiavõrkude rahastamise diskussioone. Minister rõhutas Šefčovičile vajadust liikuda edasi Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise projektiga, lähtudes Euroopa Komisjoni analüüsi tulemustest, mille kohaselt nii varustuskindluse kui kulutõhususe mõttes on sobivaimaks sünkroniseerimine läbi Poola kahes eraldi trassikoridoris paiknevate elektriliinide.

Ministri sõnul peab sünkroniseerimine Euroopa energiasüsteemiga tagama Balti riikide varustuskindluse nõutaval tasemel, elektrituru toimimise praegusel kujul ja madalaimad kulud elektritarbijatele. Kohtumisel siseturu voliniku Elżbieta Bieńkowskaga arutati, kuidas Eesti suudab eesistujana aidata edasi Euroopa Liidu olulisi siseturu strateegia algatusi.