Peaminister Jüri Ratas kinnitas eile Riigikogus opositsiooni arupärimisele vastates, et plaanitav reform teeb meie pensionisüsteemi solidaarsemaks, jätkusuutlikumaks ja paindlikumaks ning selle tulemusena paraneb ka meie ühiskonna sidusus.
„Riik kulutab pensionideks umbes 6–7% SKP-st. Sellise kulutuste taseme juures ei ole võimalik esimese samba pensionides lubada suurt palgast sõltuvat erinevust. Pensionireformiga tagame vajaliku sissetuleku solidaarselt kõigile pensionäridele. Seos palgaga säilib ka reformi järel kogumispensionis, mis sõltub täielikult palga suurusest ja sellelt makstud sotsiaalmaksust. Mida suurem on palk, seda suurem on ka teise samba pension ning samuti on ka edaspidi võimalik pensioni koguda vabatahtlikusse kolmandasse sambasse,“ ütles peaminister Jüri Ratas Riigikogu ees arupärimistele vastates.
„Kaitsmaks inimesi vanaduspõlves vaesuse eest, tuleb ressursside ümberjaotamise kaudu tagada kõigile elamisväärne vanaduspension. Vaadates pensionireformi kogupaketti, sealhulgas pensioniea tõusu ja pensioniindeksi muutust, võidavad reformist kõik, kelle palk on kuni kolmekordne Eesti keskmine. Seejuures parandab sidusam ühiskond ja võrdsemad võimalused ka enam teenivate inimeste elujärge,“ lisas Ratas.
Valitsus on teinud inimeste pensioni suuruse arvutamiseks ettepaneku muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni I samba valemit. Seejuures kogutakse aastatel 2020–2036 ka pensioniosakut, millest pool sõltub sotsiaalmaksust ja pool töötatud aastatest. Alates 2037. aastast kogutakse vaid staažiosa. Seega koosneb pension pikemas perspektiivis 1/3 ulatuses kõigile võrdsest baasosast ja 1/3 ulatuses tööstaaži osast ning 1/3 ulatuses palgast sõltuvast II sambast.