Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Marika Tuus-Lauli sõnul toetab Keskerakond täna parlamendis esimese lugemise läbinud seadusmuudatust, millega tagataks üksi elavatele pensionäridele tulevikus ühel korral aastas toetus 115 euro ulatuses. Saadiku hinnangul on iga pensionäride eluolu parandav toetus tervitatav ja taolisi samme tuleks astuda veelgi enam.

Rohkem otsustusõigust ja suurem tulubaas kohalikule tasandile. Praegu moodustavad kohaliku omavalitsuse kulud vaid 25% avaliku sektori kuludest. Uus koalitsioon on kokku leppinud, et kohalike omavalitsuste tulubaas tõuseb. Koalitsioonileppes on 30 miljonit, mis jaotatakse orienteeruvalt 20 miljonit tulumaksu osa taastamiseks ja 10 miljonit tasandusfondi. 2019. aastal on ette nähtud täiendavalt 15 miljonit ja 2020. aastal täiendavalt 10 mln. Meie koalitsioon annab kohalikele omavalitsustele üle ka ülesanded, mida seni on teinud riik, kuid mida sama hästi või veel paremini saab teha kohalik omavalitsus. Näiteks ettevõtete nõustamine. Koos ülesannetega antakse ka vahendid. Oleme otsustanud kaotada maavalitsused ning nende senised ülesanded jaotada ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel. Seega tänane haldusreform ei tähenda mitte ainult seda, et piirid saavad ümber tõstetud, vaid tänu uuele valitsusele ka seda, et meie ca 75 alles jäävat kohalikku omavalitsust on võimekamad, suurema tulubaasi ja laiemate pädevustega.

Elada peab saama kogu Eestis, mitte ainult Tallinnas. Viime 1000 riigiasutuste töökohta pealinnast välja. Regionaalpoliitika ei ole ainult haldusreform, et liidame ja lahutame ning saame väiksemad halduskulud. Regionaalpoliitika elluviimine on kallis, aga me peame maksma. Regioonide tühjaksvalgumine on korvamatu kahju ning sotsiaalset kasu on rahas raske mõõta. Me peame vastu võtma otsuseid ja need ka ellu viima. Ei saa mõelda, et kui riik arendab sihtotstarbeliselt regioone, siis peab sellest tulema kasu ka riigieelarvele. Valitsuskoalitsiooni moodustamisel kokku lepitud riigiasutuste maakonnakeskustesse viimise mõte on suurendada riigiasutuste kohalolekut üle Eesti ning avaldada positiivset mõju kohalikule tööjõuturule. Eestil on seda vaja. Riigiasutuste töökohti on pealinnast välja viidud  mitmel pool Euroopas, see on läbiproovitud meetod, mitte jalgratta leiutamine. Aastakümneid tagasi tehti seda Suurbritannias ja Prantsusmaal. 2016. aastal viis Taani pealinnast välja 3 900 töökohta. Rootsi viis pealinnast 2005.–2006. aastal välja 2700 töökohta. Praktika tõestab, et suurem osa inimesi ei liigu asutusega kaasa. Töötajad tuleb värvata kohapealt, mis ongi üks reformi eesmärke – anda inimestele, kes ei ela suurlinna läheduses, võimalus ennast teostada. Valitsusliidu aluspõhimõtetes 2016–2019 on olulise tegevusena kirjas riigireform. Inimesed peavad tahtma Eestis elada, töötada ning tegeleda ettevõtlusega ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti.

Avalik sektor peab olema tasakaalus, efektiivne ja avatud. Teenuste kvaliteet peab olema kõrgem. Kaotame maavalitsused ja loome riigimajad. Eesti vajab riigireformi nii kohalikus omavalitsustes kui ka keskvalitsuses. Olulised märksõnad on tasakaal, efektiivsus ja avatus. Tasakaal tähendab, et riik peab tagama regionaalselt tasakaalustatud arengu ning vähendama ääremaastumist. Plaanis on ümber korraldada maavalitsuste tegevus: osa ülesandeid anname kohalikele omavalitsustele ning teise osa jagame riigiasutuste vahel. Riigireformi tulemusel peab säilima, tegelikult lausa tõusma, avalike teenuste kvaliteet. Ümberkorralduste maksumus peab jääma mõistlikkuse piiridesse ning piirkonnas peab olema eeldusi vajalike töötajate leidmiseks. Eesti varasem kogemus asutuste väljaviimisel pealinnast on suures plaanis sarnane teiste riikide kogemusega: üleminekuperioodil, kui õpetatakse välja töötajaid, on kulutused suuremad. Kuid tasuvusperiood ei pea olema selliste sammude puhul paar aastat ega olegi. Oleme arvestanud, et raskused üleviimise perioodil võivad mõnel juhul kesta kuni viis aastat. Maavalitsustest tühjaks jäävatesse hoonetesse on plaan rajada nn riigimajad, kus elanikel on võimalik saada suurt hulka avalikke teenuseid mugavalt ühest kohast võimalikult väikse ajakuluga. Nullbürokraatia projektiga on lähima kolme aasta jooksul kavas kaotada või leevendada riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses 164 bürokraatlikku nõuet. Oleme kriitilise pilguga üle vaadanud bürokraatlikud reeglid riigiasutuste omavahelises suhtluses ning plaanime muuta reegleid lihtsamaks. Oluline on leida riigiasutuste töös üles kohad, kus toimub dubleerimine. Usun, et kui me suudame vähendada bürokraatiat ka riigitöötajate omavahelises asjaajamises, jääb meil oluliselt rohkem aega ja raha uute, inimeste jaoks vajalike teenuste arendamiseks ja pakkumiseks.

Viime ellu ministeeriumis koostöös ühiskondlike partneritega valminud kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni, mis annab esmakordselt tervikvisiooni kiusamisennetusest lasteaedadele ja koolidele. Kontseptsioonis on esimest korda  integreeritud kõik Eesti kiusamisvastased tegevused ning on tervikult räägitud lahti, mida kiusamisvastane tegevus tähendab. Koolikultuur peab läbivalt taunivalt suhtuma igasugusesse kiusamisse. Kontseptsiooni ellu viimiseks on senisest neli korda rohkem rahalisi vahendeid ehk orienteeruvalt pool miljonit eurot aastas.

Õpetajate miinimumpalk tõuseb sellel aastal kaks korda ning jõuab 1050 euroni ning keskmine palk tõuseb vähemalt 1260 euroni. 2017. aasta riigieelarves on riigi-, KOV ning eraüldhariduskoolide õpetajate tööjõukuludeks 239 miljonit eurot, mis on 18 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kahel korral toimuv palgatõus on vajalik, et tagada õpetajatele Eesti keskmisest kiirem palgatõus ning jõuda riigi õpetajate palgatõusu eesmärgini aastaks 2019. 1. jaanuaril tõusis õpetajate miinimumpalk 1000 euroni ning 1. septembrist tõuseb see 1050 euroni. Aasta esimesel poolel tõuseb õpetajate keskmine palk vähemalt 1200 euroni ning sügisel vähemalt 1260 euroni. Riigi toetus garanteerib õpetajatele keskmise palga, mis on õpetajate miinimumpalgast keskmiselt vähemalt 20% kõrgem.

Tagame üldhariduskoolide õpilastele tugispetsialistide teenuse senisest parem kättesaadavuse. Tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse parandamiseks toetab riik kohalikke omavalitsusi 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas. See toetus võimaldab omavalitsuste panuse (8,35 miljonit eurot) säilides tööle võtta senise 581 asemel 729 täisametikohaga tugispetsialisti. Samuti võimaldab toetus tõsta tugispetsialistide palga õpetajate keskmise palga tasemele.

Motiveerime kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani. Sihtotstarbelise toetuse abil saavad kohalikud omavalitsused viia 2019. aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90%ni üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Lasteaiaõpetajate palgatoetuseks on riigieelarves ette nähtud 2017. aasta neljal viimasel kuul 4 miljonit eurot, 2018. aastal 15 miljonit eurot, 2019. aastal 20 miljonit eurot ja 2020. aastal 21 miljonit eurot. Kui õpetajal on magistrikraad või sellele vastava kvalifikatsioon, siis peab olema õpetaja töötasu vähemalt sama suur kui üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär. 

Tagasi